Ajalugu

Katsed asutada Tartus Goethe-Selts ja selle kaudu luua kontakt Euroopa (kas või DDR-is asuva Weimari) vaimueluga ulatuvad tagasi 1980. aastate algusse, kuid selline ettevõtmine tundus nõukogude võimule siiski liiga ohtlik. Surutise lõdvenemine kümnendi lõpus andis uue võimaluse: Eesti Goethe-Selts asutati 22. märtsil 1988 Tartus, eesmärgiga “eri vaimualade esindajate koostöös edendada kultuuriloo-alast mõtet Eestis, teadvustada rahvusliku ning Euroopa kultuuri järjepidevust, lähtudes Johann Wolfgang Goethe vaimupärandist”. Seltsi vaimsed juhid Ain Kaalep, Linnar Priimägi, Madis Kõiv jt. nägid enda ülesandena euroopaliku kultuuritraditsiooni hoidmist ja edendamist Eestis, eesti vaimuelu elavdamist interdistsiplinaarses koostöös. Goethe nimi sümboliseeris seltsi vaimse programmi universaalsust, millest annab tunnistust ka seltsi esimene aastaraamat (1991): siin avaldatud artiklid on eri valdkondadest ja nende autorid kuuluvad tänase Eesti vaimuelu tippklassi.

Seltsi esimene võrdlemisi lühike tegevusaeg oli väga mitmekesine: korraldati kaks teaduskonverentsi, pandi alus raamatukogule ja rajati Goethe Gümnaasium, mille mõju tolleaegsetele kooli- ja üliõpilastele oli tohutu — selles nähti ainsat alternatiivhariduse võimalust nõukogude koolisüsteemist väljaspool. Parimad lektorid Eestist, samuti külalislektorid Rootsist, Inglismaalt ja Saksamaalt jagasid oma teadmisi euroopa kirjandusest, ajaloost, filosoofiast üle kogu Eesti konkursi abil välja valitud õpilastele.

Normaalse haridussüsteemi taastudes kadus vajadus sellise alternatiivse ja ühiskondlikul alustel tegutseva õppeasutuse järele ning ka seltsi liikmeid ootas ees Eesti vaimuelu institutsiooniline ülesehitamine. Seltsi tegevus soikus õige mitmeks aastaks.

30. märtsil 1999, Goethe 250. sünniaastal, asutati Eesti Goethe-Seltsi taas — interdistsiplinaarse teadusliku seltsina, mille eesmärgiks on koondada saksa kultuurist huvitatuid eri aladelt. Seltsi esimeheks valiti Liina Lukas. Seltsi aktiivseteks liikmeteks taasasutamise järgsel ajal on olnud seltsi pikaajaline kirjatoimetaja Liina Sumberg ning tema järglased ametis Katri Veldre ja Kairit Kaur; juhatuse liikmed Claus Sommerhage (1950–2003), Toomas Kiho, Peeter Tulviste, Tiiu Bläsi-Käo, Ülo Matjus ja Vahur Aabrams; tegevliikmed Nele Meikar, Ene Kelder, Aija Sakova, Eve Pormeister, Tiina Paesalu jpt. Seltsi esimeseks ettevõtmiseks oli rahvusvahelise konverentsi “Goethe Tartus” korraldamine. Konverents toimus 31. oktoobrist 2. novembrini 1999 Tartus ja siit kasvas välja rahvusvaheliste baltisaksa kirjakultuuri sümpoosionite sari, mida korraldatakse koos Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega iga kahe aasta tagant. Seni on toimunud kuus sümpoosioni:

1. “Torm ja tung Liivimaal: Mässu mudelid” (7.-9. septembrini 2001). (Vt kokkuvõtet Sirbis 19. X 2001.)

2. “Siin on kusagil mujal: Keyserlingide balti maailmaelamus” (18.-21. septembrini 2003 Tartus).

3. “1840. aastate nonkonformistid? Victor Hehn (1813-1890) ja Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850)” (17. septembril 2005 Tartus).

4. “Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis” (27.–29. septembrini 2007 Tartus).

5. “Baltisaksa kirjakultuuri poliitiline pale” (18.–20. septembrini 2009 Tartus).

6. “Balti kirjandusvälja struktuurid ja toimemehhanismid” (16.–18. septembrini 2011 Tartus). (Vt tutvustust Sirbis 16. IX 2011.)

Trükivalgust nägi seltsi teine aastaraamat “Goethe Tartus” (2000). Toimunud on ettekandeõhtuid (Nele Lopp saksa ekspressionismi retseptsioonist, Vahur Aabrams eesti-saksa segakeelsest luulest, Claus Sommerhage Caspar David Friedrichist, Eduard Parhomenko Tartu ülikooli esimesest filosoofiaprofessorist Gottlob Benjamin Jäschest, Anna Verschik jidiši keelest, Ahti Saares baltisaksa mälestusteraamatutest).

Selts korraldas Jakob Michael Reinhold Lenzi valitud teoste eestikeelse tõlke ja väljaandmise (“J.M.R.L.”, 2002). Koostöös Tartu Üliõpilasteatriga toodi Põltsamaal lavale Lenzi esimene näidend “Haavatud peigmees” (2001), mis oli esietendunud sealsamas 25. augustil 1766. aastal. Seltsi liige Vahur Aabrams kirjutas kollaaži Lenzi tekstidest (2003).

Koostöös Underi ja Tuglase kirjanduskeskusega, Tartu Ülikooliga ja Eesti Kirjandusmuuseumiga korraldati ka seminar “Kirjutavad naised Baltimaadel 19. sajandil” (3. juunil 2004 Tartus), kus esmakordselt vaadeldi võrdlevalt Baltimaadel üheaegselt kirjutanud eesti ja saksa naist. (Vt ka Liina Lukase ja Leena Kurvet-Käosaare ülevaadet seminarist).

Koostöös Kirjanike Liidu Tartu osakonna ja Tartu Saksa Keele ja Maiskonnaloo Keskusega viidi 2005. aastal läbi saksa-eesti kirjandusdialoog “Teise peeglis”, milles eesti kirjanikud ja kirjandusteadlased kõnelesid saksa kultuuri tähendusest nende loomingus. “Teise peeglis” sai ka raamatu kuju (2006). Eesti Goethe-Selts osales Goethe “Fausti” Ants Orase tõlke taasväljaandmises (2007).

Eesti Goethe-Seltsil on tihedad sidemed Goethe-Seltsiga Weimaris (Goethe-Gesellschaft in Weimar). Meie liikmed on käinud iga kahe aasta tagant peetaval Goethe-Seltsi üldkoosolekul ja Goethe-konverentsil Weimaris. Liina Sumberg ja Vahur Aabrams on saanud kolmekuuse stipendiumi uurimistööks Weimaris Goethe ja Schilleri arhiivis (Goethe- und Schiller-Archiv) ning Anna Amalia raamatukogus (Herzogin Anna Amalia Bibliothek).

Goethe-Seltsi raamatukogule pandi alus 1988. aastal ja selle sünnilugu peegeldab kultuurimälu värskendamise ja euroopa kultuuri taasavastamise protsessi päris kujukalt: saksa kirjandus sõna otseses mõttes toodi kapist välja. Goethe-Selts kutsus ajalehe “Edasi” kaudu inimesi annetama saksa kirjandusklassikat ning selgus, et paljud olidki vanaemade ja -isade raamatukappi enesestmõistetavalt kuulunud saksakeelse kirjanduse alles hoidnud. Hiljem on seltsi raamatukogu täienenud peamiselt kingituste ja annetuste abil. Mõistagi on raamatukogus alati olemas kõige värskem Goethe-Jahrbuch.

Goethe-Seltsi raamatukogu paikneb Tartu Saksa Kultuuri Instituudi ruumides aadressil Kastani 1, 50409 Tartu.

Kasutatud pildid

1. Johann Heinrich Wilhelm Tischbein, “Goethe in der Campagna” (1787).
2. Goethe aiamaja Ilmi-äärses pargis Weimaris (2009).
3. Tartu Saksa Kultuuri Seltsi maja (2010).

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s