Toimub uus Eesti Goethe-Seltsi tõlkevõistlus

11 Aug

Eesti Goethe-Selts koostöös Weimari Goethe-Seltsi ja Tartu Saksa Kultuuri Instituudiga kuulutab välja järjekordse tõlkevõistluse tudengite ja gümnaasiumiõpilaste seas.

Esimene Eesti Goethe-Seltsi tõlkevõistlus toimus 2012. aastal ja keskendus Johann Wolfgang Goethe loomingule. Käesoleva, juba neljanda tõlkevõistluse keskmes on humoristlik kirjandus, mida esindavad Dr. Bertram, Andreas Ascharin ja Robert Gernhardt — kõik baltisaksa autorid või vähemalt baltisaksa juurtega autorid.

„Raskuse vaimu“ ei kanna neist kirjanikest ükski.

Reeglid:

1) Tõlkija valib tõlkimiseks ühe allpool loetletud tekstidest (valik 1, 2 või 3) ning tõlgib eesti keelde kõik vastavas pdf-manuses olevad saksakeelsed tekstid.

Valik 1: Dr. Bertrami kaks pajatust „Erinnerungen an die Domschule“ ja „Meine Tanten“ (lisatud failis lk-d 81–85 ja 151–160).

(Allikas: Dr. Bertram. Baltische Skizzen. 5. neu ausgewählte Auflage. Hamburg-Hamm: Harry v. Hofmann, 1962.)

Valik 2: Andreas Ascharini kolm vestet „Aus meinen Schach-Lehrjahren“, „Der Schachgigerl“ ja „Vom Wesen des Schachspieles“ (kogu lisatud fail).

(Allikas: Ascharin, A. Schach-Humoresken. Riga: Verlag von Jonck & Poliewsky, 1894.)

Valik 3: Robert Gernhardti kolm lühipala: „Wahrhaftiger Bericht über das Berühmtwerden“, „Mein Buch, dein Buch“ ja „Wege zum Ruhm“ (lisatud failis lk-d 207–209, 279–284, 301–304).

(Allikas: Gernhardt, Robert. Das große Lesebuch. Hrsg. von Kristina Maidt-Zinke. Frankfurt/Main: Fischer, 2017.)

TÕLKEVÕISTLUSE TEKSTID ALLALAADIMISEKS:

goethe_tolkevoistlus_2019_1_bertram

goethe_tolkevoistlus_2019_2_ascharin

goethe_tolkevoistlus_2019_3_gernhardt

2) Tõlge tuleb esitada 6. jaanuariks 2019. See tuleb saata e-kirja manusena rtf- või Wordi-vormingus võistlustööde vastuvõtjale Kairit Kaurile e-posti aadressil: kairit.kaur@gmail.com.

3) Tõlked tuleb varustada osalejat tähistava märksõnaga. Peale märksõna esitatud tõlke dokumendis muid viiteid osaleja isikule olla ei tohi. Oma isikuandmed (nimi, kool/klass/saksa keele õpetaja, ülikool/eriala/kursus, telefoninumber) esitab osaleja koos end tähistava märksõnaga e-kirjas Kairit Kaurile.

NB! Võistlustöid otse žüriiliikmetele saata ei ole lubatud.

4) Tõlge tuleb teha iseseisvalt, kuid kasutada võib sõnaraamatuid ja kommentaariume. Kui kasutatakse tekstikatkeid teiste tõlkijate töödest, tuleb neile selgelt viidata reaaluses viites (autor, pealkiri, tõlkija, ilmumiskoht ja -aeg, leheküljed).

5) Tõlkeid hindab žürii koosseisus Liina Lukas, Ülo Matjus, Vahur Aabrams, Tiina-Erika Friedenthal ja Liina Sumberg. (Žürii lõplikus koosseisus võib tulla veel muudatusi.)

6) Peaauhinnaks on sõit ülemaailmsele Goethe-seltside üldkogule, mis toimub 12.–16. juunini 2019 Saksamaal Weimaris. Seal on kavas kultuuriprogramm ja väljasõidud, samuti teaduskonverents, mis on seekord pühendatud Goethe teosele „Lääne–ida diivan“ („West-östlicher Divan“, 1819/1827).

Peaauhinna saajaid on kaks — kummagi vanuserühma parim. Seni on parimad tööd ilmunud ajakirjas Akadeemia, loodetavasti ilmuvad selgi korral.

AUTORITE JA TEKSTIDE KOHTA

Dr. Bertram
Tallinna Toomkoguduse ülemõpetaja pojana sündinud, Tartumaal Torma pastoraadis kasvanud, Tallinna toomkoolis käinud ja Tartu ülikoolis arstiteadust õppinud Dr. Bertram ehk kodanikunimega Georg Julius (von) Schultz (1808–1875) on eesti kirjandus- ja kultuurilukku läinud eelkõige kui mees, kes kutsus üles eestlastele eepost looma (1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud kõnes: „Anname rahvale eepose ja ajaloo ja kõik on võidetud!“) ja kes viis lõpule eesti rahvuseeposeks kujunenud „Kalevipoja“ tõlkimise saksa keelde. Ta oli, kui Peeter Oleski määratlust kasutada, „eepose ideoloogia sõnastaja“. Baltikumi saksa lugejaskond tundis Dr. Bertramit kui kohalikule elule keskendunud humoristlikku jutuvestjat, kelle õhulised, kuid mitte eales kerglased tekstid on hästi loetavad ja seejuures etnograafilise väärtusega. Estofiilse Dr. Bertrami peateosest, Baltikumis omal ajal ülipopulaarsetest „Balti visanditest“ („Baltische Skizzen“), mis hakkasid ilmuma 1852. aastal, on seni eesti keelde tõlgitud kahjuks ainult üksikuid osi. Ehkki Dr. Bertrami loomingus leidub ka lausa eestikeelseid tekste, ei ole eesti lugejad teda tänaseni päris omaks võtnud. Tõlkimiseks valitud kaks teksti pärinevad „Balti visandite“ koolipoisi-aastate („Schülerjahre“) osast (toomkoolis õppis Dr. Bertram aastatel 1823–1826).

Andreas Ascharin

Luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija Andreas Ascharin (1843–1896), kelle nime võis vähemalt tema varases lapsepõlves kirjutada ka kujul Andrei Ašarin, sündis Pärnus vene rahvusest voorimehe pojana ja ristiti õigeusu kirikus. Tema luteriusuline ema Louise võis olla eesti juurtega. Kaotanud varakult isa, kasvas Andreas Ascharin Tartus Ülejõel Peterburi tänaval (tänapäeval Narva mnt) ema ja kasuisa, parkalmeister Johann Andreas Emmerichi saksakeelses käsitööliseperes. Tartus sai ta ka hariduse: Tartu gümnaasiumis ja ülikoolis, kus õppis matemaatikat ja õigusteadust. Ta töötas mõne aasta Peterburis ajakirjanikuna sealsete saksakeelsete ajalehtede juures, siis 1879. aastast kuni oma surmani elas Riias, kus töötas Aleksandri ja Lomonossovi gümnaasiumis saksa keele ja kirjanduse õpetajana. Juba Tartu gümnaasiumis õppimise ajal (1858–1864) tärkas Ascharinis huvi male vastu, hiljem sai temast silmapaistvamaid maletajaid Baltimail Friedrich Amelungi (1842–1909) kõrval. Riia Maleliidu esimees Ascharin oli ka maleteoreetik ja kasutas male teemat ka oma kirjandusloomingus. Kesksel kohal on male, malemäng ja maletajad tema jutukogus „Schach-Humoresken“ (Riia, 1894), kuhu koondatud õhulised ja autobiograafilised palad (vested) olid suuremalt jaolt ilmunud mõni aasta varem Riia ajalehe Rigaer Tageblatt följetoniosas. Sellest jutukogust pärinevad ka tõlkimiseks valitud kolm teksti.

Robert Gernhardt
Suurema osa oma elust Maini-äärses Frankfurdis elanud Robert Gernhardti (1937–2006) võib pidada ilmselt tuntuimaks Eestist pärit saksakeelseks nüüdiskirjanikuks. Maalikunstniku ja filoloogi haridusega Gernhardt viljeles väga vormivirtuoosset luulet, mis on tihti humoristlik, kirjutas aga ka proosat (muu hulgas esseesid) ja tegi karikatuure. Ta oli satiiriliste kirjanike ja kunstnike rühmituse Neue Frankfurter Schule asutajaid 1979. aastal, palju tema tekste ilmus rühmituse ajakirjas Titanic — mis on praegu suurimaid saksakeelseid satiiriajakirju. Sündinud oli Robert Gernhardt Tallinnas Tartu maakonnast Kambjast pärit juristi peres. Pere oli kirjandusega väga tihedalt seotud: Robert Gernhardti emapoolne vanaisa Arthur Ströhm (1863–1945) oli tuntud raamatukaupmees, muu seas Tallinna kuulsa raamatupoe Kluge & Ströhm kaasomanik. 1939. aasta sügisel lahkusid Gernhardtid ja Ströhmid baltisakslaste Eestist ümberasumise käigus Saksamaale. Robert Gernhardti pärjati tema eluajal arvukate kirjandusauhindadega (Bertolt Brechti auhind 1998, Heinrich Heine auhind 2004 jne), seejuures on teda saatnud ka suur publikumenu — eriti tema luulelooming on tänapäeval Saksamaal hästi tuntud ja, mis oluline, väga armastatud. Ja paljugi tema loomingust on alles avastamata. Tõlkimiseks valitud kolm Gernhardti teksti on pärit aastatest 1983, 1987 ja 1999.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: