Trükised

1991: Eesti Goethe-Seltsi aastaraamat

Eesti Goethe-Seltsi aastaraamat. Tartu: [Eesti Goethe-Selts], 1991.

Sisukord: Lk. 5–6. Vorwort (Linnar Priimägi). Lk. 7–23. Aboutness of secondary qualities (Jüri Allik). Lk. 25–44. Words in contact: German, Latin and early Estonian literary language (Anne Lill). Lk. 45–66. Kings and tyrants in early Greece (Mait Kõiv). Lk. 67–76. Leibnitii idea indiscernibilitatis (Madis Kõiv). Lk. 77–85. Goethe in ourselves: an attempt to compare Urphänomen-s and natural categories (Heiti Pakk). Lk. 87–95. Der Himmel über uns: G. B. Jäsche: Der Mensch und der Philosoph (Eduard Parhomenko). Lk. 97–101. Das Wortphänomen und die Wiederkunft der Musik: Zum geistesphänomenologischen Hintergrund der Hegelschen Ästhetik (Linnar Priimägi). Lk. 103–106. Seebeck, Helmholtz, and Oettingen: some brief remarks to the history of modern psychoacoustics (Jaan Ross). Lk. 107–113. Martin Heidegger: Wozu übersetzen? (Ülo Matjus). Lk. 115–117. Ühest riimist (Linnar Priimägi). Lk. 119–121. Drei Gedichte (Rein Sepp). Lk. 123–125. Three poems (Rein Sepp). Lk. 127–131. Die in der Estnischen Goethe-Gesellschaft und im Estnischen Goethe-Gymnasium 1988-1990 behandelten Lektionsthemen.

“Das programmatische Hauptziel der Gesellschaft ist die Reeuropäisierung des Geisteslebens in Estland durch die Aufdeckung der historischen kulturellen Beziehungen zwischen Estland und Europa, und vor allem Deutschland als dem eigentlichen Ausgangspunkt der Integration Estlands ins “Spektrum Europas”. Die Wiederbelebungstendenzen des nationalen Bewusstseins der Esten seit 1988, die unumgänglich eine Abwendung von den vor fünfzig Jahren bei uns willkürlich eingeführten byzantinischen Kulturmodellen bedeuten, dürfen unserer Auffassung nach keineswegs zur nationalistischen Abkapselung führen, sondern sollten die erneute und zielbewusste Einschaltung der estnischen intellektuellen Kultur in den ursprünglichen europäischen Kontext mit sich bringen.”

Linnar Priimägi

1999: Goethe Tartus

Goethe Tartus: konverentsi “Goethe Tartus” (1999) ettekanded. Toim. Vilja Kiisler. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000 (= Eesti Goethe Seltsi aastaraamat nr 2). (233 lk., 4 l. ill.)

Sisukord: Lk. 7–8. Eessõna (Liina Lukas). Lk. 9–21. Goethe — puutub ta meisse, tänapäeva inimestesse? (Bernd Leistner). Lk. 22–36. Maailm kui must maagia: Goethe loomisfilosoofiast (Jaan Undusk). Lk. 37–63. Ajakaaslane Faust: Goethe draama kaasaja režiiteatris (Bernd Mahl). Lk. 64–67. Müütilised elemendid Goethe “Faustis” (Janīna Kursīte-Pakule). Lk. 68–81. Goethe loodusteaduslikud uurimused (Ingrid Kästner). Lk. 82–94. 18. sajandi lugeja (Jaanus Vaiksoo). Lk. 95–109. Jutustamise perspektiveerimine ja kangelase asend “Wilhelm Meisteri õpiaastates” (Liisa Saariluoma). Lk. 110–119. Goethe hommikumaastik: Märkusi “Lääne-Ida diivani juurde (Manfred Peter Hein). Lk. 120–130. Liivimaalane Jakob Michael Reinhold Lenz (1751–1792), Goethe noorpõlvesõber (Ojars Zanders). Lk. 131–141. Jakob Michael Reinhold Lenz “Wertherit” lugemas (Liina Lukas). Lk. 142–153. Goethe ja Victor Hehn (Thomas Taterka). Lk. 154–165. Martin Heidegger — ning Goethe (Ülo Matjus). Lk. 166–193. Goethe Weimar Tartus (Mare Rand). Lk. 194–203. Weimari klassikute portreed Tartus — originaalid, repliigid või koopiad (Inge Kukk). Lk. 204–215. Tartu teatrikeeld ja keeluaegne teatrielu (Malle Salupere). Lk. 216–221. Goethe draamade avaldamata tõlked eesti keelde aastast 1943 (Ain Kaalep). Lk. 222–233. Goethe eestikeelses tõlkes (Liina Sumberg).

“Eesti Goethe-Selts näeb end oma eelkäija eesmärkide jätkajana, seda küll sootuks uutes oludes — interdistsiplinaarse teadusliku seltsina, mille eesmärk on koondada saksa kultuurist huvitatuid eri aladelt. Goethe nimi seltsi nimetuses sümboliseerib seltsi vaimse programmi universaalsust ning viitab Baltimaade kultuurilise arengu jaoks eriti relevantsele ajastule, mis väärib senisest enamat tähelepanu. Seda eesmärki pidas silmas taastatud seltsi esimene avalik ettevõtmine — Goethe 250. sünniaastapäeva puhul korraldatud konverents, kuhu peale seltsi liikmete olid kutsutud Goethe-uurijad Saksamaalt ja Soomest ning Läti Goethe-Seltsi liikmed. Tulemus on lugeja ees ja hinnata.”

Liina Lukas

2003: J. M. R. L.

Lenz, Jakob Michael Reinhold. J. M. R. L. Tlk Vahur Aabrams, Ain Kaalep, Vilja Kiisler jt. [Tallinn]: Huma/Eesti Goethe-Selts, 2003 (= Liivimaa klassika nr 3). (659 lk.)

Sisukord: Lk. 7–106. Koduõpetaja ehk erakasvatuse eelised (tlk. Vahur Aabrams). Lk. 107–175. Soldatid (tlk. Vahur Aabrams). Lk. 177–202. Inglane (tlk. Vahur Aabrams). Lk. 203–233. Pandaemonium germanikum (tlk. Jaan Undusk). Lk. 237–285. Päevik (tlk. Vilja Kiisler). Lk. 287–326. Metsavend (tlk. Liina Lukas). Lk. 327–356. Zerbin ehk uuem filosoofia (tlk. Liina Sumberg). Lk. 359–367. Meie vaimu loomusest (tlk. Nele Lopp). Lk. 369–375. Götz von Berlichingenist (tlk. Nele Lopp). Lk. 377–411. Märkusi teatri kohta (tlk. Mari Tarvas). Lk. 413–421. “Uue Menoza” arvustus (tlk. Nele Lopp). Lk. 427–429. Saksa luuletaidest (tlk. Ain Kaalep). Lk. 430. Placet (tlk. Vahur Aabrams). Lk. 431. Laul saksa tantsu saateks (tlk. Urmas Tõnisson). Lk. 432. Kus viibid nüüd, mu mõtteid paeluv neid (tlk. Urmas Tõnisson). Lk. 433–434. Kas tõesti läksid? Oma kuldsest ulmast (tlk. Ida Tuul). Lk. 435. Impromptu parteris (tlk. Vahur Aabrams). Lk. 436–437. Kadunud hetk. Kadunud õndsus (tlk. Vahur Aabrams). Lk. 438–441. Armastus maal (tlk. Ida Tuul). Lk. 442. Oi tere, naerusuine neidis (tlk. Urmas Tõnisson). Lk. 443. Südamele (tlk. Urmas Tõnisson). Lk. 444. Oo vaim, vaim, kes sa möllad mu sees (tlk. Ain Kaalep). Lk. 445–448. Alandlikkus (tlk. Ida Tuul). Lk. 449–450. Eduard Allwilli esimene vaimulik laul (tlk. Ida Tuul). Lk. 451. Minu isale (tlk. Ain Kaalep). Lk. 452. Minu isale (tlk. Vahur Aabrams). Lk. 453. Merehädas eurooplase laul (tlk. Urmas Tõnisson). Lk. 455–541. Tähtede kohal on teistsugune filosoofia: järelsõna (Vahur Aabrams). Lk. 543–658. Kommentaarid (Vahur Aabrams).

“See olekski kõik, mu härrased! Olen väsinud rääkimast ega jaksa öelda teile rohkemat. Kuid igaüks, kes tihkab süüdata tule, peab tekitama suitsu. Olen kindel, et sellest ei saanud veel kaugeltki küllalt, et tähelepanu virgutada — kuid sellegipoolest karistab mind mu südametunnistus, et ütlesin siiski liiga palju. Sest nii tüütu on lobiseda asjadest, mida saab üksnes näha ja tunda, mille kohta ei tuleks midagi öelda — qui hedera non egent.”

Jacob Michael Reinhold Lenz

2006: Teise peeglis = Im Spiegel des Anderen

Berg, Maimu; Ehlvest, Jüri; Kaalep, Ain jt. Teise peeglis: saksa-eesti kirjandusdialoog = Im Spiegel des Anderen: deutsch-estnischer Literaturdialog. Toim. Janika Kronberg, Liina Lukas, Odila Triebel (ka järels.). Tlk. Karsten Brüggemann, André Gesche, Irja Grönholm jt. Tartu: [Tartu Ülikooli Kirjastus], 2006. (351 lk.,  ill., portr.)

Sisukord. Lk. 5. [Saatesõna.] Lk. 8–29. Kuidas ma ei elanud Saksamaal = Wie ich nicht in Deutschland lebte (Maimu Berg). Lk. 30–95. Reeperbahn (Jüri von Ehlvest). Lk. 96–115. ENSV ja DDR: Isiklikku = Die Estnische SSR und die DDR: Persönliches (Ain Kaalep). Lk. 116–143. Eestlane ja sakslane eesti kirjanduses = Esten und Deutsche im Spiegel der estnischen Literatur (Janika Kronberg). Lk. 144–191. Baumertid = Die Baumerts (Jaan Kross). Lk. 192–203. Püha Vaimu rüütlid: Heinrich Heine “Mäe-idüll” = Die “Ritter von dem Heilgen Geist”: “Bergidylle” von Heinrich Heine (Eeva Park). Lk. 204–213. Minu elu koos saksa kirjandusega = Mein Leben mit der deutschen Literatur (Mati Sirkel). Lk. 214–229. Vargamäe või Võlumägi ehk Krõõt Paasi ja Hans Castorpi imelikke juhtumisi = Wargamäe oder Zauberberg oder die merkwürdigen Abenteuer der Kreet Paas und Hans Castorp (Triin Soomets). Lk. 230–255. Lähedasest kauge kaudu ehk Saksamaa Eestis prantsuse peeglis = Über das Nahe durch das Ferne oder Deutschland im Spiegelbild Estlands gespiegelt in Frankreich (Tõnu Õnnepalu (Emil Tode)). Lk. 256–285. Hüpe = Der Sprung (Ervin Õunapuu). Lk. 287–324. Autoritest = Über die Autoren (Janika Kronberg, Piret Viires, Berk Vaher, Jan Kaus). Lk. 325–349. Der ausgezogene Ritter: Strukturen eines ironischen Kulturverhältnisses (Nachwort) = Rõivasteta rüütel: Iroonilise kultuurisuhte struktuurid (Järelsõna) (Odila Triebel).

“Um zwei Kulturen miteinander in Beziehung zu setzen, müssen sie allererst als zwei geschiedene vorgestellt werden, selbst auf die Gefahr hin, den anderen als den eigenen, d.h. als eigene Konstruktionen zu entwerfen. Wie aber ist der Fall beschaffen, wenn dieser Andere vergessen, unbekannt, ignoriert ist? Und wie, eine andere Möglichkeit, wenn er als so verwoben mit der eigenen Geschichte verstanden wird, dass er nicht als getrennt vorgestellt werden kann? Vieles spricht dafür, dass Beides das heutige deutsch-estnische Verhältnis charakterisiert. — Estnische Schriftsteller und Literaturwissenschaftler stellen sich der Frage, welche Bedeutung die deutsch-estnischen Kulturbeziehungen für ihre Arbeiten haben.”

“Suhestamaks kaht kultuuri omavahel, tuleb neid kõigepealt kujutleda erinevatena, isegi kui on oht, et Teist kujutataks iseenda Teisena, omaenese konstruktsioonina. Kuidas on aga lugu siis, kui see Teine on unustatud, tundmatu, allasurutud? Või hoopis siis, kui teda tajutakse oma ajalooga niivõrd läbipõimununa, et teda ei suudetagi eraldiseisvana ette kujutada? Tänase eesti-saksa suhte kohta käivad mõlemad võimalised. — Selles raamatus kõnelevad eesti kirjanikud ja kirjandusteadlased saksa kultuuri tähendusest nende loomingus.”

Odila Triebel

2007: Baltisches Welterlebnis

Baltisches Welterlebnis: die kulturgeschichtliche Bedeutung von Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserling: Beiträge eines internationalen Symposions in Tartu vom 19. bis 21. September 2003. Hrsg. von Michael Schwidtal und Jaan Undusk unter Mitwirkung von Liina Lukas. Heidelberg: Winter, 2007. (586 lk., ill.)

Sisukord: Lk. 9–22. Baltische Herkunft, weltbürgerliche Gesinnung: Die Familie Keyserling (Vorwort) (Michael Schwidtal, Jaan Undusk). Lk. 25–40. Alexander Graf Keyserlings Beziehungen zum russischen Kaiserhof (Roger Bartlett). Lk. 41–60. Die politische Philosophie des Kurators der Dorpater Universität Alexander Graf Keyserling (Gert von Pistohlkors). Lk. 61–70. Einige Bemerkungen zu Alexander Graf Keyserlings naturwissenschaftlichen Expeditionen und seinem wissenschaftlichen Umfeld (Erki Tammiksaar). Lk. 71–83. Naturforschung im Geiste Alexander von Humboldts: Alexander Keyserling und die Entwicklung der Erdwissenschaften in Russland (Bernhard Fritscher). Lk. 85–115. Zwischen Humboldt und Darwin: Naturforschung und Menschenbild bei Alexander Graf Keyserling (Thomas Taterka). Lk. 117–132. Alexander Graf Keyserling als Philosoph (Guido Rappe). Lk. 133–158. Die Keyserlings als Landwirte in Estland (Sirje Kivimäe). Lk. 161–172. Aus Eduard von Keyserlings Dorpater Studentenjahren (Michael Schwidtal, Henning von Wistinghausen). Lk. 173–184. Das erzählerische Werk Eduard von Keyserlings im Kontext der Epoche (Peter Sprengel). Lk. 185–196. Baltisches und Heidnisches in Eduard von Keyserlings Theaterstück “Ein Frühlingsopfer” (Benjamin Breggin). Lk. 197–230. “Kunstwerdung eines feudalen Heimatmilieus”?: Anmerkungen und Anregungen zum Verständnis von Eduard von Keyserling (Armin von Ungern-Sternberg). Lk. 231–240. Eduard von Keyserling und das Drama der Jahrhundertwende (Benedikts Kalnačs). Lk. 241–252. Herrschaften ohne Hoffnung (Michael Schwidtal). Lk. 253–268. Das Baltikum literarisch — hier oder woanders?: Die Raumgestaltung estnischer und baltischer Literatur am Beispiel von Eduard von Keyserling und Jaan Oks (Liina Lukas). Lk. 269–284. Konstruktionen des Weiblichen und Männlichen im Prosawerk Eduard von Keyserlings (Carola Hilmes). Lk. 285–296. Eduard von Keyserlings Impressionismus (Wolfgang Nehring). Lk. 297–308. Landschaftswahrnehmung und Dekadenzerfahrung in den Romanen Eduard von Keyserlings (Jürgen Viering). Lk. 309–318. Eduard von Keyserling und die Literatur der Europäischen Dekadenz (Ralph-Rainer Wuthenow). Lk. 319–340. Philosophieren, hemmungslos: Der Fall Hermann Keyserlings (Jaan Undusk). Lk. 341–349. Weltbürgerliches Baltentum: Hermann Keyserlings Philosophieren: eine Reise durch die Zeit (Ralph-Rainer Wuthenow). Lk. 351–366. Hermann Keyserling — ein Lebensphilosoph: Zu einem Werk zwischen Erkenntnistheorie, Kulturkritik und Metaphysik (Ute Gahlings). Lk. 367–377. Die Bedeutung Hermann Keyserlings aus der Sicht einer europäischen Komparatistik (Hugo Dyserinck). Lk. 379–390. Hermann Keyserling und Indien (Martin Kämpchen). Lk. 391–403. Hermann Graf Keyserling und Tang Junyi: zwei globale Vordenker (Fan Yuh-Cheng). Lk. 405–414. “Wege zum Zen” zwischen Annäherung und Unerreichbarkeit: Daisetsu Suzukis und Hermann Keyserlings produktiver Dialog (Hans-Joachim Knaup). Lk. 415–424. Hermann Keyserlings Tagebücher (Mari Tarvas). Lk. 425–433. Hermann Keyserling als “Völkerpsychologe” aus heutiger Sicht: Sind die “Südamerikanischen Meditationen” ein Buch über Südamerika? (Karin Schmidt). Lk. 435–446. Hermann Keyserling und Victoria Ocampo (Helmut Winter). Lk. 447–457. Portugal im Rahmen des Europagedankens bei Hermann Keyserling (Américo Monteiro). Lk. 459–468. Hermann Keyserling und Uku Masing: Das Konzept des “Augenblicks” zweier Lebensphilosophen aus Raikküla (Johann Christian Põder). Lk. 469–486. Die Erdgebundenheit des Geistes — ein Dissens zwischen den anthropologischen Anschauungen Keyserlings und Schelers (Wolfhart Henckmann). Lk. 489–532. Hermann Graf Keyserling im Konflikt mit seinen estländischen Landsleuten 1917/18 (Henning von Wistinghausen). Lk. 533–570. Estland als Belgien: Der letzte Balte Hermann Keyserling (Jaan Undusk).

“Wie in anderen mitteleuropäischen Ländern besinnt man sich auch in Estland seit dem Verebben der russisch-sowjetischen Flut im wieder gefundenen Bewusstsein staatlicher Unabhängigkeit verstärkt auf die “westliche”, darunter besonders die zeitweise sogar dominierende deutsche Komponente der eigenen Geschichte. Dies zu zeigen, bieten sich die Keyserlings unter den kosmopolitisch gesinnten baltischen Adelsfamilien in besonderer Weise an: durch Bedeutung, durch Gesinnung, durch Nachwirkung.”

Michael Schwidtal, Jaan Undusk

2007: Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis

Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis: neljas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion: Tartu, 27.–30. IX 2007 : [teesid] = Umweltphilosophie und Naturdenken im baltischen Kulturraum: IV. internationales Symposion zur deutschbaltischen literarischen Kultur: [Zusammenfassungen] = Environmental philosophy and landscape thinking: The Fourth International Symposium on Baltic German Literary Culture: [abstracts]. Toim. Liina Lukas, Timo Maran, Kadri Tüür. Tallinn/Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. (81 lk.)

Sisukord: Lk. 10–22. Umweltphilosophie und Naturdenken im Baltischen Raum: Zur Einführung und Irritation (Jaan Undusk). Lk. 23–25. House — Inside and Landscape — Outside: The Estonian Example (Sabine Brauckmann). Lk. 26–27. Auf der Suche nach nationalen Heiligtümern: Geschichtslandschften bei den Jungletten (Imants Cīrulis). Lk. 28–29. Memory Studies, Ecocriticism and German Writing in the Context of 1980s Debates (Axel Goodbody). Lk. 30. Urban Spaces and the Body: The Imbrication of Nature and Culture (Christa Grewe-Volpp). Lk. 31–33. Umgebung im Wandel: Raumdarstellung in zeitgenössischen estnischen Lebensgeschichten (Tiiu Jaago). Lk. 34-35. Kulturmuster in der Landschaft — die beständigsten Grenzen Estlands (Toomas Kiho). Lk. 36. Remembered Space in Baltic-German and Estonian Women’s Autobiographical Writings (Tiina Kirss). Lk. 37–38. Sacred Forests (and Trees) in Latvia and in the Latvian Mind (Kaspars Kļaviņš). Lk. 39–40. Umwelt und Distanz: Jakob von Uexküll und die Kulturanthropologie von Erich Rothacker (1888–1965) (Peter Koenig). Lk. 41–43. Die wissenschaftliche Arbeit der Estnischen Naturforschergesellschaft (Linda Kongo). Lk. 44–45. Landscapes and Mindscapes in the Autobiographical Writings of Aino Kallas (Leena Kurvet-Käosaar). Lk. 46–47. Ortssagen als Balladenquelle in der deutschbaltischen und estnischen Literatur (Liina Lukas). Lk. 48–49. Jakob von Uexküll’s “Time-plans” and their Possible use for Modern Bioethics (Riin Magnus). Lk. 50–51. An Ecosemiotic Approach to Nature Writing: The Concept of “Nature-text” (Timo Maran). Lk. 52. Ethics — Literature — Environment: Ecocriticism and Ethical Literary Criticism (Sylvia Mayer). Lk. 53–56. Local Studies in Estonia in the Whirlwinds of History (Taavi Pae, Erki Tammiksaar). Lk. 57–61. Historisches und organisches Wachstum contra staatlich-egalitäre Regelementierung: Geistige Erneuerung aus Umwelt und Geschichte bei Roderich Baron von Engelhardt (1862–1934) (Gert von Pistohlkors). Lk. 62–63. Naturdenken jenseits nationaler Begrenzung? Versuche einer transnationalen und transkulturellen Annäherung an die baltische Natur (Ulrike Plath). Lk. 64–65. How Much Mire there is (with)in Estonians? (Piret Pungas, Anu Printsmann). Lk. 66-67. Ecocritical Re-Conceptualisations of the Natural and Urban Environments in “Stars of the Ice-Age” by Lithuanian Writer Renata Šerelytė (Irena Ragaišienė). Lk. 68. The Symbolism of Nature in Antanas Baranauskas’ “Anykščių šilelis” (1882) and Romualdas Granauskas’ “Gyvenimas po klevu” (1988) (Audrone Rakauskienė). Lk. 69–70. Social Relations in the Locality Related Tradition in Estonian Folk Narratives: Manors and Sacred Natural Places (Mari-Ann Remmel). Lk. 71–72. Livländische und italienische Landschaft bei V. Hehn (Michael Schwidtal). Lk. 73–74. Von der klassischen zur nationalen Landschaft: Natur, Nation und sozialer Wandel im europäischen Norden und im Baltikum im 19. Jahrhundert (Ralph Tuchtenhagen). Lk. 75–76. Bird Sounds in Nature Writing: Cross-species’ Contacts between Umwelten (Kadri Tüür). Lk. 77. Humboldts Landschaften (Ralph-Rainer Wuthenow). Lk. 78–79. Die “Umweltlehre” und die Romane von Józef Mackiewicz (Maria Zadencka). Lk. 80–81. Die ganze Erde ein Garten des Menschen: Natur und Kultur bei Victor Hehn (Thomas Taterka).

“Estland gehört zu den Ländern, in denen das Fällen eines Baums grösseres Aufsehen erwecken kann als der Abriss eines von Menschenhand errichteten Gebäudes. Bis heute ist hier die Zahl unterschiedlicher Naturobjekte, die mit mythopoetischen oder religiösen Überlieferungen in Verbindung gebracht werden, überaus gross. — Doch beschränkt sich diese Art des Naturdenkens im Baltikum keinesfalls auf die autochtone estnische und lettische Bevölkerung. Dieselben animistischen Züge finden wir auch im Kulturkreis der deutschbaltischen Gutshöfe.”

Jaan Undusk

2007: Faust

Goethe, Johann Wolfgang von. Faust. Tlk. ja järels. Ants Oras. Toim. Liina Sumberg, Jüri Talvet ja Liina Lukas. Eessõna aut. Thomas Salumets. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007 (= Maailmakirjanduse tõlkevaramu nr 4). (414 lk.)

Sisukord: Lk. 7–27. Milleks Faustile “Faust”? (Eessõna) (Thomas Salumets; tlk. Liina Sumberg). Lk. 29–358. Faust (Johann Wolfgang von Goethe; tlk. Ants Oras). Lk. 359–373. Seletavaid märkusi. Lk. 375–376. Sõnaseletusi. Lk. 377–380. Tõlkija järelsõna I osale (Ants Oras). Lk. 381–390. Saateks II osale (Ants Oras). Lk. 391–413. Ants Oras Goethe tõlkijana ja tõlgitsejana (Ivar Ivask). Lk. 414. Toimetaja märkus.

“Siin näen teid jälle, viirastuvad kujud,
kes olnud noore, nukra pilgu troost!
Kas, kangastus, jään võrku, mida kujud?
Kas hing veel haarat muistsest petteloost?
Sa tuled, tunglev parv, sa voolad, ujud –
hää küll, siis tõuse öisest uduvoost!
Mu põu täis liigutust, täis noorusjõudu
su tundes sahisevat võlusõudu.”

Johann Wolfgang Goethe