Uus baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion tulekul

Balti kirjandusvälja struktuurid ja toimemehhanismid
Kuues rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion
16.–18. septembrini 2011 Tartus

Korraldajad:
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
TÜ Raamatukogu Eesti vanema kirjanduse uurimis- ja võrguprojekt EEVA
koostöös Eesti Goethe-Seltsiga

Sümpoosioni programm

Reede, 16.09
Tartu Saksa Kultuuri Instituut (Kastani 1)

14.00 Sümpoosioni avamine

14.15–15.45
Liina Lukas (Tartu Ülikool, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Das baltische literarische Feld auf der Achse von Sprache und Region.
Michael Schwidtal (Goethe-Universität Frankfurt am Main)
Prolegomena einer Geschichte der deutschsprachigen Literatur des Baltikums.

15.45–16.00 Kohvipaus

16.00–17.15
Stephan Kessler (Ernst-Moritz-Arndt-Universität Greifswald)
Einige Bemerkungen zum literarischen Feld, zum Diskurs-Begriff und dazu, wie wir eine moderne baltische Literaturgeschichte schreiben könnten.
Thomas Taterka (Universität Lettlands, Riga)
Probe aufs Exempel. Deutsche Volksaufklärung unter Letten und Esten in den russischen Ostseeprovinzen Livland, Kurland und Estland (1760–1840) und die Möglichkeiten und Grenzen einer baltischen Literaturgeschichte.

17.15–17.30 Kohvipaus

17.30–18.45
Gert von Pistohlkors (Universität Göttingen, Baltische Historische Kommission)
„Geistiger Mittelstand“ (Viktor Hehn): Deutschbaltische Intellektuellen vor 1914. Zwischen Heimatliebe und Deutschland-Orientierung”.
Reet Bender (Tartu Ülikool)
„Ich prich Töitsch mit töitscher Zunge” — baltisches Deutsch und seine Varietäten im gesellschaftlichen Diskurs.

19.00 Vastuvõtt Tartu Saksa Kultuuri Instituudis. „Keele ja Kirjanduse“ baltisaksa kirjakultuuri erinumbri ja IV balti kirjakultuuri sümpoosioni kogumiku „Umweltphilosophie und Naturdenken im baltischen Kulturraum. / Environmental Philosophy and Landscape Thinking“ esitlus.

Laupäev, 17.09
Domus Dorpatensis (Raekoja plats 1 / Ülikooli 7)

9.30–11.30
Helen Kurss (Albert-Ludwigs-Universität Freiburg i. Br.)
Höfische Literatur in Alt-Livland? Die sogenannte „Livländische Sammlung“.
Kristi Viiding (Tartu Ülikool)
Humanistische Bildungsprogramme im frühneuzeitlichen Est- und Livland.
Andrea Bochese (Tartu Ülikool)
Bildungswege zwischen Livland und NordItalien im 17. Jahrhundert: baltendeutsche Studenten an der Universität Padua.

11.30–12.00 Kohvipaus

12.00–14.00
Martin Klöker (Universität Osnabrück)
Zur Rolle der Poesie-Professoren an den Gymnasien und der Universität (bis um 1800) bei der Herausbildung einer „baltischen“ Literatur.
Jürgen Beyer (Tartu Ülikool)
Wem verdanken wir die ersten undeutschen Bibeldrucke (1685–1715)?
Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool, Eesti Keele Instituut)
Anmerkungen zur Vorgeschichte der estnischen (Kunst)mythologie.

14.00–15.30 Lõunavaheaeg

15.30–17.30
Ralph-Rainer Wuthenow (Goethe-Universität Frankfurt am Main)
Herders Bildungsprogramm in seinem Reisejournal.
Vahur Aabrams (Tartu Ülikooli Raamatukogu)
Katastrophenliteratur
Maris Saagpakk (Tallinna Ülikool)
„Mit Bitterkeit werden wir nichts bessern“. Überlegungen zu politischen Zielen von August von Kotzebue’s Revaler Zeitschrift „Für Geist und Herz“.

Pühapäev / Sonntag, 18.09
Domus Dorpatensis (Raekoja plats 1 / Ülikooli 7)

9.30–11.30
Kairit Kaur (Tartu Ülikool)
Sozialer Hintergrund deutschbaltischer Frauen, die Gelegenheitsgedichte unterzeichnet haben.
Mari Tarvas (Tallinna Ülikool)
Privatbibliotheken der Lehrer in Tallinn / Reval des 18. Jahrhunderts.
Aiga Šemeta (Universität Lettlands, Riga)
Sozio-ökonomische Aufklärung in Kurland um 1800 im Vorfeld der literarischen Volksaufklärung. Utilitarität als Anfang einer Literaturgeschichte.

11.30–12.00 Kohvipaus

12.00–13.30
Ulrike Plath (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Deutschbaltische Kinderliteratur im 18. und 19. Jahrhundert.
Ave Mattheus (Tallinna Ülikool)
Zur Kulturübertragung zwischen Deutschland und Estland in der Kinderliteratur der Aufklärung.

13.30–14.30 Lõunapaus

14.30
Jaan Undusk (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Über die Struktur der deutschbaltischen literarischen Kultur.

15.00 Diskussioon: Eine Geschichte der baltischen literarischen Kultur. Richtlinien und Zeitplan.

16.00 Sümpoosioni lõpp.

Kohtumine Sarah Jana Portneriga

Tähelepanu, tähelepanu, tähelepanu!

Tulekul on kohtumine Tallinna linnakirjutaja

Sarah Jana Portneriga

neljapäeval, 2. juunil 2011 kell 18.00

Tartu Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 1)

Sarah Jana Portner on valitud Eesti Kirjanike Liidu ja Saksa Kultuurifoorumi poolt 2011. aasta Tallinna linnakirjutajaks, kelle “põhiliseks ülesandeks on kajastada muljeid linnast, selle inimestest ja seal toimuvatest üritustest”, nagu seisab Eesti Kirjanike Liidu 28. aprilli pressiteates.

Kohtumisel loeb vastne Tallinna linnakirjutaja mõned äsjavalminud lood oma blogist (www.tallinna-linnakirjutaja.com). Kõlavad ka lugude eestikeelsed tõlked. Tõlked on teinud Nele Meikar. Tekste loeb Triinu Lukas (Tartu Üliõpilasteater).

Järgnevas vestluses jagab autor oma ametiga seotud muljeid ja mõtteid Tallinna ja eesti–saksa suhete kohta minevikus ning tänapäeval.

Vestlus võib toimuda nii saksa kui ka inglise keeles. Vajadusel on olemas tõlge.

P.S. Sarah Jana Portneri kohta vt ka: Baltische Rundschau ja Deutsches Kulturforum östliches Europa.

Lätlased külas

Laupäeval, 29. mail 2010, külastasid Tartut Läti Goethe-Seltsi liikmed Riiast eesotsas seltsi juhi Gundega Grīnumaga. Võrreldavaid külaskäike pole seni ette tulnud vist — kahjuks — teab kui sageli. Külalisi oli umbes kolmkümmend, terve bussitäis, ja igas vanuses. Selline lätlaste hulk oli üllatus, sest olime õigupoolest oletanud, et koos Läti Goethe-Seltsi juhiga saabub Tartusse vaid paar-kolm, võib-olla neli-viis gümnasiasti. Gümnasiastid — “meie järelkasv” (“unser Nachwuchs”), nagu nimetab neid Gundega Grīnuma, tänu kelle järjepidevale pühendumisele noortega tegelemisele, teadustöö kõrvalt!, näikse Lätis (balti)saksa kultuurist huvitatud kooliõpilasi leiduvat lausa muljetavaldaval hulgal, ja ilmselt kordades rohkem kui Eestis  — tulidki, aga tulnud oli ka palju teisi. Ja hea oli.

Lätlaste reisi peamine eesmärk oli tutvumine Tartu linnaga, nii et nende visiit Eesti Goethe-Seltsi tagasihoidlikesse valdustesse oli kaunis põgus ja ka üsnagi eksprompt, nii nagu oli pigem improviseeritud ka meiepoolne võõrustamine. Ometi: näitasime külalistele seltsi raamatukogu, Tartu Saksa Kultuuri Instituudi maja tutvustas tänuväärselt instituudi juhataja Malle Ploovits. Lätlased tõid seltsile kaasa ka kingituse — pühenduse ja Läti Goethe-Seltsi liikmete allkirjadega varustatud raamatu “Mit Ballschuhen im sibirischen Schnee” (München: Herbig, 2005), s.o Matthias Knolli tõlke lätikeelsest originaalist “Ar balles kurpēm Sibīrijas sniegos” (Rīga: Atēna, 2001). See on mälestusteos, mille autoriks on läti kultuuri- ja ühiskonnategelane Sandra Kalniete (endine Läti välisminister, aastatel 2004–2007 ka Euroopa Liidu volinik, praegu Euroopa Parlamendi saadik).

V. Aabrams, K. Kaur

Läti Goethe-Seltsi liikmed 29. mail 2010 Tartu SKI hoone trepil.

“Glennkill”, “Kotkad ja inglid”

Saksa uuema kirjanduse eestindamisel on tunda värsket hingust. Hiljaaegu on ilmunud tõlked kahe saksa noorema põlvkonna autori debüütromaanist: Bonnist pärit ja nüüd Barnewitzis elava Juli Zeh (*1974) “Kotkad ja inglid” (“Adler und Engel”; Frankfurt/Main: Schöffling, 2001) Andrus Simseli tõlkes (Tallinn: Pegasus, 2010; 330 lk) ning Dachaus sündinud ja Berliinis elava Leonie Swanni “Glennkill — lambakriminull” (“Glennkill: Ein Schafskrimi”; München: Goldmann, 2005) Piret Pääsukese tõlkes (Tallinn: Atlex, 2009; 303 lk).

Mõlemad romaanid on olnud Saksamaal väga edukad. Nagu ka välismaal — nii “Kotkad ja inglid” kui ka “Glenkill” on tõlgitud umbes 30 keelde.

Juli Zeh

Juristiharidusega (LL.M.Eur.) Juli Zeh, kelle loomingus on belletristika kõrval kindel koht ka esseistikal, on saksa nooremate kirjanike hulgas kahtlemata väga silmapaistev nähtus. Rõhutamist väärib tema angažeeritus: mõnigi kord avaldab ta ajakirjanduses aktuaalsetel ühiskondlik-poliitilistel ja kõlbelistel teemadel artikleid ning on tänu oma vahedale mõistuse ja täpsele sõnale hinnatud külaline ka tele- ja raadiodebattides, mh Peter Sloterdijki ja Rüdiger Safranski “Filosoofilises kvartetis” (“Das Philosophische Quartett”, ZDF) (muide, 6. juunil eetrisse minevas saates arutlevad koos saatejuhtidega just Juli Zeh ja helilooja Wolfgang Rihm* selle üle, kas kunstid pole muutunud moodsas maailmas mitte üleliigseks luksuseks). Nii oma romaanide (seni on neid ilmunud neli) kui ka esseede (ka esseekogusid on seni ilmunud neli), aga ka näidendite eest on Juli Zeh saanud rohkelt auhindu (Deutscher Bücherpreis — “Kotkaste ja inglite” eest, Caroline-Schlegel-Preis, Ernst-Toller-Preis jpm).

Oma debüütromaani “Kotkad ja inglid” kohta on Juli Zeh öelnud ühes intervjuus nii:

“Arvan, et suur osa pingest/põnevusest luuakse siin keeletasandil — olen üritanud kirjutada stiilis, mis üllatab lugejat ikka ja jälle “kummaliste” tajude, kirjelduste ja kujunditega, nagu liiguks lugeja labürindis ega teaks iial, mis teda järgmise nurga taga ootab. Teisalt paljastatakse loo käigus saladus — Maxi minevik ja Jessie surma tagamaad –, ja see on jällegi pinge/põnevuse klassikaline struktuur.”

“Kotkaid ja ingleid”, mh poliitilist kriminulli ja armastuslugu, on üks saksa arvustaja nimetanud “õnnestunud seguks narko-thriller‘ist, kapitalismikriitikast ja initsiatsiooniloost”. Ka on selle debüütteose toimet võrreldud Sylvia Plathi ja Quentin Tarantino loomingu koosmõjuga. Jne.

(Vt lisaks Juli Zeh kodulehekülge, kus leidub ka valik tema esseedest. Ja ka Juli Zeh esseed “Igaüks võtab endale nii palju kui oskab ehk kuidas Alice Schwarzer, Charlotte Roche ja teised endale feminismiettevõttega elatust teenivad” (2008) Aino Sieberti tõlkes. Ning kirjastus Pegasuse kodulehte.)

Leonie Swann

Hiljaaegu, 6. mail, ka Tartus kirjandusfestivalil Prima Vista esinenud ja siin oma raamatut tutvustanud Leonie Swann on öelnud oma lambaperspektiivist kirjutatud esikteose kohta nii:

“Valisin oma raamatu jaoks krimižanri eelkõige sellepärast, et lambaid kriminalistikaga kombineerida tundus mulle põnev. [---] Sama ajal tekib võimalus dramaatiliseks irooniaks, sest lugeja küll teab, kuidas kriminaaljutt funktsioneerima peab, lambad aga seda ei tea! [---] Aga tegelikult ei mõtle ma žanri peale just eriti palju: mulle on eelkõige tähtis, et lood oleksid veenvad ja komplekssed. Ja komplekssusega kaasneb enamikul juhtudest loomulikult ka eri žanrite miksimine.”

(Tsitaat Mari Peegli intervjuust Leonie Swanniga “Leonie Swann: ehk olin eelmises elus lammas…” (Tallinn: Atlex, 2009; tlk Piret Pääsuke) Eesti Päevalehes 23. aprillil 2010. Vt ka kirjastus Atlexi kodulehte.)

Ah jaa, lambakriminullile on kohe-kohe ilmumas ka järg — “Garou: Ein Schaf-Thriller” (Goldmann) peaks Saksamaa raamatupoodidesse ilmuma 21. juunil 2010. Õige pea.

Saksa (nüüdis)kirjanduse tõlkeid ei ilmu Eestis liiga sageli. Tähendab: lugema!

* Eesti Goethe-Seltsi blogis on kohane meenutada sedagi, et saksa helilooja Wolfgang Rihm on komponeerinud 1978. aastal kammerooperi “Jakob Lenz”.

Peter Gorski “Faust” 17. juunil

Et Goethe-Seltsi blogi ei sobi alustada ükskõik millega, siis alustame “Faustiga”. Lugu on nimelt selline, et juuni teisel poolel on kavas vaadata Tartu Saksa Kultuuri Instituudis saksa režissööri Peter Gorski 1960. aastal valminud ekraniseeringut Goethe “Faustist”. Kõik seltsiliikmed on teretulnud. Filmiõhtu täpne kuupäev ja kellaaeg antakse aegsasti teada nii blogis kui ka listis.

[EDIT] Vaatame filmi neljapäeval 17. juunil kell 18.30 Tartu Saksa Kultuuriinstituudis Kastani tn 1.

Gorski film on ennekõike tähelepanuväärne kui dokument 1957. aastal Hamburgis (Hamburger Schauspielhaus) Gustaf Gründgensi käe all lavale jõudnud “Faustist” — legendaarsest lavastusest, millele pileteid saada oli raske ja mis kogus külalietendustena tuntust ka välismaal (Veneetsias, Moskvas ja New Yorgis).

Peaosades: Will Quadflieg (Faust), Gustaf Gründgens (Mefisto), Ella Büchi (Gretchen).

Enne oma 1957. aasta “Fausti”-lavastust juba üle kuuesaja korra Mefistot mänginud Gustaf Gründgens on öelnud filmi taotluste kohta nõnda:

„Aufgabe dieser Verfilmung muß es sein, die genaue Mitte zu finden zwischen gefilmtem Theater und reinem Film. Das Resultat einer 30jährigen Bemühung um Goethes “Faust” darf weder abphotographiert noch durch filmische Interessanz aufgeweicht werden.”

„Selle ekraniseeringu ülesandeks olgu täpse keskkoha leidmine filmitud teatri ja puhta filmi vahel. Kolmekümne aasta pikkuse Goethe “Faustiga” tegelemise tulemust ei kõlba üksnes pildistada või filmi huvides laguda lasta.”

Vt filmi kohta ka filmportal.de.